– üles lööma ‹v› 1(inimese kohta:) (ennast) ilusaks tegema, uhkelt ära ehtima, tublisti mukkima ▫ Perekond oli ennast üles löönud nagu läheks presidendi vastuvõtule. 2midagi numbrites väljendatavat kõrgeks ajama või kergitama; (äkitselt) kõrgeks muutuma ▫ Äge nõudmine võimaldab hinnad üles lüüa. ▫ Hammaste tulek võib lapsel ka palaviku üles lüüa. ▫ Vererõhk lõi üles. ■ (muu kohta:) ülespoole, kõrgemale tõstma või tõusma ▫ Iga torm lööb madalas lahes sette üles. ▫ Leegid lõid üles. 3püstitama, ehitama; üles seadma ▫ Ma ei ole mingi kröösus, kes kohe villa üles lööb. ▫ Ööbimiseks lüüakse laager üles Taebla külje all. 4midagi vana või katkist korda tegema, üles putitama ▫ Ta on kibe käsi mootorrattaid ja autosid üles lööma. 5segi peksma, lõhki või lömmi lööma ▫ Ta ähvardas mõnel mehel näo üles lüüa.